October 15th, 2009 by Tiina

Eesti Piimaliit korraldas 02.10.2009.a. rahvusvahelise konverentsi “Jätkusuutlik piimandus – müüt või tegelikkus”.

Piima toodetakse tarbija jaoks. Tarbija on muutunud viimastel aastatel üha tervise- ja keskkonnateadlikumaks ning hinnatundlikumaks. Tarbija tahab traditsioonilist ja uudset maitset ühekorraga. Sellest tulenevalt on esile kerkinud küsimused – mida ütleb näiteks teadus tervislikkuse kohta, kas täiskasvanud peavad ikka piima jooma? Missuguseks muutuvad tarbijate ootused? Arukas ettevõtja mitte ainult ei jälgi seda, vaid võtab ka ise uurimisest-arendamisest osa.

Oma piima ülejäägiga oleme sõltuvad eksporditurgudest. Väga tähtis saab olema see, kuidas muutub maailmaturg. Teame küll seda, et tarbijaid tuleb aina juurde – umbes miljard järgmise 10 aastaga, aga kas nad ka meie piima vajavad?

Tootmisahela teises otsas on tootja, kes tahab inimväärset tulu ja maal elada. Euroopa Liit ja riik toetavad teda nendes püüdlustes – kuigi viimastel aastatel üha vähem. Mis on tootjate panus? Maksimaalne kvaliteet, töötajate väljaõpe, juhtide ettenägelikkus ja operatiivne reageerimine on siin võtmesõnad ka edaspidi.

Eesti piimasektori käekäik sõltub väga suurel määral ka sellest, kuidas suudetakse poliitika ja muude meetmetega vähendada hindade kõikumisest tingitud mõõnaperioode põllumajandustootjale ning töötlejale. Praegu on koostamisel Eesti piimanduse strateegia põllumajandusministeeriumi juhtimisel, loodame, et see suudab näidata meie sektori arenguvõimalused lähiaastatel.

Ühtlasi tähistame konverentsiga Eesti Piimaliidu 20. tegevusaastat.

Konverentsi ettekanded

10.00 – 10.10 Avasõnad ja tervitus
Eesti Piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas

10.10 – 10.30 Eesti Piimanduse arengukava Põllumajandusministeeriumi pilgu läbi
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

10.30 – 10.50 Eesti majanduse väljavaated
Eesti Panga rahanduspoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit

10.50 – 11.10 Kriisijärgne Eesti
Eesti Arengufond/TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, direktor Erik Terk

11.10 – 11.30 Piimanduse arenguperspektiivid maailmas ja Venemaa osa selles
FAO, Investeerimiskeskuse nõunik Eugenia Serova

12.30 – 12.50 Jätkusuutlikkus piimanduses
Euroopa Piimandusassotsiatsiooni (EDA) peasekretär Joop Kleibeuker

12.50 – 13.10 Piimaturu ülevaade ja prognoosid
Euroopa Liidu Komisjon, DG Agri, turuekspert Ave Lukas

13.10 – 13.30 Eesti piimandussektori konkurentsivõime
Eesti Konjunktuuriinstituut, vanemteadur Piret Hein

15.00 – 15.20 Eesti piimanduse jätkusuutlikkus põllumajandustootja pilgu läbi
Ühinenud Farmid AS nõunik Aadi Remmik

15.20 – 15.40 Arendustegevus Eesti piimanduses
Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron

15.40 - 16.00 Eesti piimandusorganisatsioonid ajateljel
Eesti Piimandusmuuseumi Nõukogu esimees Arno Kannike

16.15 – 16.35 Eesti köök Põhjamaa katuse all
Eesti Kulinaariainstituut, Dimitri Demjanov

October 15th, 2009 by Tiina

Lugupeetud konverentsist osavõtjad,

Eesti Piimaliit organisatsioonina kuulub 20 tegevusaastaga justkui küll noorte hulka ,kuid piimanduse ajalugu võiks mõõta paari tuhande aastaga. Esimesed märked võist kui naturaaltasust pärinevad aastast 1433 Tallinna raeraamatust, aastatest 1569-1570 on teateid juustu valmistamise kohta Saaremaal
1894 asutati Paides Eesti esimene erapiimatööstus. Aga täpsemalt võite lugeda Eesti piimandusest ajateljel meie voldikust, mis on tänase päeva puhuks välja antud ja kõigile osalejatele jagatud.

Vaatamata erinevatele riigikordadele võime kindlasti pidada Eesti piimasektori arengut järjepidevaks, kuid kas me võime kindlad olla , et nii jääb see ka edaspidi?

Maailma on vallutamas uued tehnoloogiad. Järjest vähemaks jääb ka inimeste hulk, kes tegelevad toidu tootmisega. Üha rohkem ja rohkem inimesi töötavad linnades ametnike, teenindajatena ja enam ja enam virtuaalmajanduse valdkonnas. Ära on kadumas senine loomulik kontakt maaga ja põlluga, ka vanaemad ja vanaisad on linnades sündinud ja lapselapsi enam suviti maale ei viida.

Meie riigi majandusstrateegiliseks suunaks on seni olnud innovaatika ja kõrgtehnoloogia. Valitsuse seisukoht on , et vana majanduse ettevõtted peavadki pankrotistuma , et avaneks tee uutele innovaatilistele ja kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele. Siinkohal tuuakse näitena alati Eestile palju tuntust toonud Skype. Seega ei tohiks siis traditsiooniline toidutootmine olla ülejõu käiv tegevus ja toidutootja väärikas tasu selle eest ka midagi imelikku. On sellega kuidas on, aga lisaks ootustele kõrgtehnoloogia ja innovaatika vallas tuleb töösse rakendada ka ajalooline tootmisvahend põllumaa ja toidutootmine.

Eesti Piimaliit on aastaid toetanud riikliku piimandusstrateegia loomist. Oleme seisukohal, et kõik ettevõtlussektorid, mille osakaal SKP-s oleks üle ühe protsendi peaksid omama riiklikku arengu- ja kriisiabi strateegiat, mis looksid aluse ja eelduse Eesti kui terviku mõistmisel ja tulemuslikul juhtimisel. Alustada tuleks ekspordist ja suure tööhõivega traditsioonilistest sektorites.

Jõudu tööle. Sisukat konverentsi jätku. Tänan tähelepanu eest