Kaupluses

„Siin on nii palju asju,“ ütles Kiikimiiki riiuleid uurides. „Mhmh,“ noogutas Mari. „Siit saavadki inimesed süüa osta.“ „Ostame meie ka midagi,“ pakkus Kiikimiiki. „Kuidas see käib?“ „Kõigepealt tuleb korv võtta ja soovitud asjad sinna panna,“ seletas Mari. Nad võtsid korvi ja läksid piimaleti juurde.

„Miks siin nii külm on?“ võdistas Kiikimiiki õlgu. „Muidu lähevad piimast tehtud toidud pahaks,“ seletas Mari. „Mida külmemas letis asjad on, seda värskemad ja paremad need on.“ Lapsed hakkasid piima, keefirit, koort ja jogurteid korvi laduma.

Kui nad pudinguid korvi tõstsid, andis Kiikimiiki käekell signaali „SAADA MEILE KÕIKI PIIMATOOTEID!“. „Ahhaa, nad tahavad ka proovida,“ naeris Kiikimiiki. „Võtame igast sordist natuke ja saadame!“ „Kuidas neile saata saab?“ imestas Mari. „Jäta see minu hooleks,“ palus Kiikimiiki. „Aita mul asju valida.“

Kui piimaletist oli kõik vajalik korvi laotud, läksid lapsed edasi. Mari vaatas ringi ja silmas siis juustuletti. „Isver, juust! See on ju ka piimatoode, selle kohta ei tea sa ju veel midagi,“ ehmus ta. „Ja või!“ „Juust ja või,“ kordas Kiikimiiki. „Kõlavad hästi.“ „Maitsevad ka hästi!“ kiitis Mari.

„Aga lähme siis sinna, kus neid tehakse,“ arvas Kiikimiiki. „Praegu?“ „Jah! Ütle, kuhu on vaja minna!“ Mari võttis ühe juustupaki ja luges selle pealt „Marjamaa meierei“. „Selge!“ hüüdis Kiikimiiki. „Ma saadan kõigepealt need asjad õhulaeva ja siis lähme meiereisse!“ Kiikimiiki võttis täislaotud ostukorvi ja hakkas väljapääsu poole minema.

„Oota, aga meil pole ju selle jaoks raha,“ meenus korraga Marile. „Hmm, mis asi see raha on?“ uuris Kiikimiiki. „Raha eest saab poest osta neid asju, mis sa välja valisid,“ seletas Mari. Kiikimiiki vajus mõttesse. Talle meenus, et vanaisa oli kunagi tõesti rahast rääkinud. Ta pani enda sees oleva arvuti tööle ja võttis ühendust õhulaevaga.

„Hei!“ hüüdis Kiikimiiki Marile. „Mu vanaisal on raha! Ta pani seda pisut kõrvale, kui ta eelmisel korral Maal käis. Ta saadab selle siia!“ Juba kostiski Kiikimiiki taskust surinat ja Mari üllatuseks hakkasid sealt paberrahad välja pudenema. Peagi oli neil kauba eest makstud ja Kiikimiiki kruttis poe ees kellanuppe. Üks-kaks-kolm … ja kilekotid olidki kadunud. Paari sekundi pärast piiksus käekell „KOHAL!“. „Nii, las nad seal õhulaevas nüüd proovivad ja uurivad,“ lausus Kiikimiiki. „Lähme meie vaatama, kuidas juustu tehakse!“

Miks peab piimatooteid hoidma jahedas kohas?

Jaga ja soovita: