Mis asi on piim?

Väike tulnukas laskus koolimaja katusele ja vaatas oma käekella. Sellel oli ekraan ja palju nuppe. Ekraanil oli kaart, mis näitas, kuhu minna. Tulnukas ronis katuseluugist alla ja jõudis koridori. Seal vajutas ta käekellal sinist nuppu ning sedamaid muutus ta tenniste ja teksapükstega tavaliseks poisiks.

Ta läks veidi edasi, kuni käekell hakkas piiksuma. See andis märku, et ta on jõudnud õigesse kohta. Poiss seisis ukse ees, millel oli kiri „Raamatukogu“. Ta astus uksest sisse ja nägi suurt ruumi, mis oli seinast seinani täis raamatuid. Poiss asus viivitamata oma ülesannet täitma. Tal oli vaja välja otsida kõik piima kohta kirjutatud raamatud ning salvestada kogu raamatutarkus enda sees olevasse arvutisse.

Käekell juhatas poisi kõrge riiuli juurde. Ta hakkas just võtma kõige ülemiselt riiulilt raamatut „Piima ajalugu“, kui üks hääl ütles: „Mina tahtsin täpselt sedasama raamatut võtta!“ Poiss ehmus ja vaatas hääle suunas. Ta nägi enda kõrval heledate patsidega tüdrukut. „Mina olen Mari 1. a-st!“ ütles tüdruk rõõmsalt. „Me peame kirjutama homseks väikese jutukese piimast.“

„Mina olen Kiikimiiki,“ ütles tulnukas. Mari vaatas talle imestunult otsa. „Ma kuulen sellist nime küll esimest korda! Ja mida sa siin teed?“ „Ma pean teada saama, mis asi see piim on,“ vastas poiss. „Misasja!“ hakkas tüdruk nüüd naerma. „Kas sa siis ei tea, mis piim on?“ „Eriti ei tea jah,“ noogutas poiss. „Sa oled küll kuu pealt kukkunud,“ naeris Mari. „Peaaegu,“ vastas Kiikimiiki tõsiselt. Tema käekell näitas rohelist tuld. See tähendas, et Mari on sõbralik tüdruk, keda võib usaldada, ning Kiikimiiki rääkis talle oma loo.

Kiikimiiki oli pärit kaugelt planeedilt. Viimasel ajal vaevas tema planeedi elanikke suur mure. Nende lapsed oli nõrgad ja väsisid kiiresti. Tulnukad toitusid pulbrist ja vanemad ei osanud muud teha, kui suurendasid pulbri koguseid, aga see ei aidanud – armsad rohelised tulnukalapsed muutusid näost järjest lillamaks. Lapsi hakati põhjalikumalt uurima. Loodi spetsiaalsed arvutiprogrammid ja selgus, et laste organismist puudub tähtis aine – kaltsium.

Tulnukate koduplaneedil aga seda ainet ei leidunud. Seetõttu saatsid tulnukad kosmosesse väikesed lennumasinad, mis pidid kindlaks tegema, kust kaltsiumit leida. Ühel päeval tuli teade „PLANEEDIL MAA ON OLEMAS JOOK – PIIM –, MILLES LEIDUB HULGALISELT KALTSIUMIT, KASULIKKE VALKE JA ERILISI VITAMIINE“. Kiikimiiki ja tema perekond saadeti uurima, kas see vastab tõele.

Mari kuulas rahulikult. „Muidugi vastab tõele,“ ütles ta nüüd. „Näiteks meie klassi Aleks, kes võidab alati kõik spordivõistlused, joob väga palju piima. Ta joob kooli sööklas ära ka nende laste piima, kes seda ei taha.“ Mari jättis ütlemata, et kui lapsed olid pidanud koolis jutustama, mida nad hommikuti söövad, oli Aleks rääkinud, et tema alustab iga hommikut kausitäie kodujuustuga. Selle peale olid peaaegu kõik nende klassi poisid hakanud hommikuti samuti kodujuustu sööma, et saada sama tugevaks.

Mari näitas Kiikimiikile aknast paistvat karjamaad. „Näe, seal on lehmad! Nemad annavadki piima,“ ütles ta. „Seal on ka lehmalaut ja igasugused masinad. Sa peaksid neid kindlasti vaatama minema.“

„Aga lähme!“ pakkus Kiikimiiki õhinal. Vastust ootamata võttis ta Maril käest kinni ja sosistas: „Ho-hops!“ Selsamal hetkel seisid kaks last Saaremäe talu värava taga.

Miks on piim kasulik? Mida ta sisaldab?

Jaga ja soovita: