Tehnoloogilised arvutused piima vastuvõtmisel

Mahult massile ülemineku arvutused
Massibilansi arvutused piimatoodete valmistamisel

 

Mahult massile ülemineku arvutused.

Piima vastuvõtmisel tööstustes kasutatakse lisaks mitmesugustele kaaludele ka vooluhulga arvesteid. Piimakogus määratakse neis ühikmahtude loendamisega ja piima üldkogus saadakse mahuühikutena (liiter, kuupmeeter). Uuemate seadmetena on piima vooluhulga määramiseks hakatud kasutama magnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid, mis mõõdavad piima koguse samuti mahuühikutes. Edasine tööstusesisene arveldus toimub massiühikutes. Seega arvutatakse piima kogus ümber mahuühikutelt massiühikutele, kusjuures mõõdetakse piima tihedus.

m = Vρ

m – mass, kg
V – maht, l
ρ – vedeliku tihedus, kg/m³

Näide 1. Vooluhulgalugeja registreeris vastuvõetud piima koguseks 3500 liitrit, piima tihedus oli 1029 kg/m³. Mitu kg piima võeti vastu?

V = 3500 l = 3,5 m³

ρ = 1029 kg/m³

m = Vρ ; m = 3,5 x 1029 = 3601,5 kg

Näide 2. Päevas võeti vastu 27 400 kg piima, mille tihedus oli 1028 kg/m³. Mitu liitrit piima võeti vastu?

m = 27 400 kg

ρ = 1028 kg/m³

        m        
V = ——
         ρ

        27 400        
V = ———– = = 26,65 m³ = 26 650 liitrit
         1028

Näide 3. Päevas laekus ettevõttesse 64 700 liitrit piima. Ümberarvutatult massile saadi 66 705 kg piima. Kui suur oli piima tihedus?

V = 64 700 l = 64,7 m³

m = 66 705 kg

        m        
ρ = ——
         V

        66 705        
ρ = ———– = 1030,99 kg/m³
         64,7

Massibilansi arvutused piimatoodete valmistamisel. 

Massibilansi arvutusi võib teha rasva, valgu, kuivaine jt piima koostisosa kohta. Toote väljatuleku arvestus teostatakse tavaliselt rasvabilansi alusel. Retseptide koostamisel, kus on oluline valgu- või kuivainesisaldus, tehakse massibilansi arvutused ka nende näitajate järgi.

Arvutuste aluseks võib võtta rasvabilansi võrrandi:

Näiteks rasva kilogrammid leitakse piimas järgmise valemi abil:

                        K_p x R_p        
Rasva kg-d  = ———–
                          100

Valgu kilogrammid leitakse piimas järgmise valemi abil

                        K_p x V_p        
Valgu kg-d  = ———–
                          100

V_p = valgusisaldus piimas, %

Näide 1. Piimatankis oli 4500 kg piima, mille rasvasisaldus oli 4,0% ja valgusisaldus 3,2%. Kui palju rasva ja valku (kg-des) sisaldas see piim?

K_p = 4500 kg
R_p = 4,0%
Vp = 3,2%

                         4500 x 4,0        
Rasva kg-d  = —————- = 180 kg rasva
                               100

                         4500 x 3,2        
Valgu kg-d  = —————– = 144 kg valku
                                 100                             

Näide 2. Tööstusesse laekus päeva jooksul 34 tonni piima, mis sisaldas rasva 1428 kg. Milline oli piima rasvasisaldus? 

K_p = 34 t = 34 000 kg

Rasva kg-d = 1428 kg

                        K_p x R_p        
Rasva kg-d  = ———–
                          100

siit 

             Rasva kg-d x 100        
R_p  = ————————–
                        K_p

             1428 x 100        
R_p  = ——————– = 4,2 %
                 34 000

Näide 3. Erinevate piimade keskmise rasvasisalduse leidmine. Arvutada päevas laekunud erinevate piimade keskmine rasvasisaldus, kui piimade kogused ja rasvasisaldused olid järgmised:

1500 kg rasvasisaldusega 3,6%
3700 kg rasvasisaldusega 4,2%
600 kg rasvasisaldusega 4,5%
5000 kg rasvasisaldusega 4,1%

Keskmine rasvasisaldus leitakse massibilansi alusel:

       1500 x 3,6 = 5400 : 100 = 54,0 kg rasva
       3700 x 4,2 = 15540 : 100 = 155,4 kg rasva
+     600 x 4,5 = 2700 : 100 = 27,0 kg rasva
       5000 x 4,1 = 20 500 : 100 = 205 kg rasva
————————————————————
       10 800                                  441,4 kg rasva

 

                        K_p x R_p        
Rasva kg-d  = ———–
                          100

siit  

           Rasva kg-d x 100        
R_p  = ————————–
                      K_p

            441,4 x 100        
R_p  = ——————– = 4,09 %
               10 800