MITTETULUNDUSÜHING EESTI PIIMALIIT

Eesti Vabariik, Tallinn 10147, J. Vilmsi 53

§1 MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI PIIMALIIT (edaspidi “Liit”) EESMÄRK

Liit on piimanduse valdkonnas tegutsevate äriühingute ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Liit kasutab oma tulusid üksnes Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel.
Tegevuse eesmärkideks on piimandusalase tegevuse arendamine ja koordineerimine Eesti Vabariigis ning rahvusvahelistes piimandusalastes organisatsioonides.

Eesmärkide saavutamiseks Liit:

1. aitab kaasa oma liikmete ja (või) nende tütar- või sidusettevõtete tootmistegevuse arendamisele, piima tootjate ja – töötlejate koopereerumisele, piimatööstuste optimaalse võrgu väljaarendamisele Eestis
2. osaleb ühtse piimanduspoliitika väljatöötamisel ja kaitseb oma liikmete huve asjaomastes riigiasutustes
3. kogub ja analüüsib piimandusalast informatsiooni
4. korraldab piima ja piimasaaduste turustamisalase info kogumist nii sise- kui välismaal
5. kavandab meetmeid toodete kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks
6. arendab piimandusalast teadustööd, nõustamis-ja koolitustegevust, korraldab piimandusalaseid üritusi – näitusi, kutsevõistlusi, konkursse, laatasid jne.
7. aitab kaasa teiste valdkondade ( tõuaretuse, veterinaaria, sööda tootmise, söötmise jt. ) arendamisele, millised toetavad ja edendavad piimandust ja põllumajandust tervikuna
8. aitab kaasa ametialase üksteisemõistmise süvendamisele piimanduse valdkonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelises suhtluses
9. esindab Eestit Rahvusvahelises Piimandusföderatsioonis (edaspidi IDF ), täites Eesti Rahvusliku Komitee funktsioone, osaleb IDF organite töös ,finantseerib sellega seotud kulutusi
10. esindab Eesti piimatööstust assotsieerunud liikmena Euroopa Piimandusassotsiatsioonis ( edaspidi EDA ), osaleb EDA organite töös vastavalt assotsieerunud liikme õigustele, finantseerib sellega seotud kulutusi.

§ 2 LIIKMED

1. Liidu liikmeks võivad olla piima tootmise või töötlemisega tegelevad ning sellele tegevusele kaasa aitavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.
2. Liidu juhatus korraldab liikmete arvestuse ja peab registrit.
3. Kui Liidu liikmete arv langeb alla kahe, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama Liidu lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja Liidu sundlõpetamise.

§ 3 AASTAMAKS

1. Liidu liikmetel, kes tegelevad piima tootmise,- kokkuostu või- töötlemisega ja (või) nende tütar-või sidusettevõtted tegelevad piima tootmise, -kokkuostu või -töötlemisega, on aastamaksu aluseks nimetatud liikmete ja (või) nende tütar- või sidusettevõtete eelmisel aastal toodetud ja (või) kokkuostetud ja (või) töödeldud toorpiima kogus.
( 1´ ) ainult tootmisega tegelevatel liikmesettevõtetel on aastamaksu aluseks eelmisel aastal toodetud toorpiima kogus, töötlemisettevõtetel on aastamaksu aluseks tootjatelt kokkuostetud toorpiima kogus
Aastamaksu suuruse arvestuslikuks aluseks kehtestatakse 2 (kaks) krooni liikmesettevõtete ja (või) nende tütar- või sidusettevõtete poolt eelmisel aastal toodetud ja (või) kokkuostetud ja (või) töödeldud toorpiima koguse tonni kohta.

Aastamaks tasutakse võrdselt poolaasta lõikes ettemaksuna.
2. Liidu liikmetel, kes osutavad teenuseid piimatootjatele, -kokkuostjatele või – töötlejatele, on aastamaksu aluseks nimetatud liikmete eelmise aasta piimatootjatele,-kokkuostjatele või -töötlejatele osutatud teenuste brutokäive

TEENUSTE BRUTOKÄIVE MILJ. KROONI – AASTAMAKS KROONI
0 kuni 5 – 12 000
5 kuni 10 – 24 000
üle 10 – 36 000

Aastamaks tasutakse võrdselt poolaasta lõikes ettemaksuna.

3. Liidu liikmetel, kes tegelevad koolituse ja teadustööga, on aastamaks 2400 krooni.
Aastamaks tasutakse võrdselt poolaasta lõikes ettemaksuna.

4. üldkoosolekul on õigus igal aastal muuta aastamaksu määra.

§ 4 LIIKMEKS VASTUVÕTMINE

1. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kirjaliku avalduse alusel. Juhatus vaatab avalduse läbi ja lahendab kahe kuu jooksul.
2. liikmeksastuja loetakse Liidu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti
3. kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek
4. liidu liikmeks vastuvõtmisest võib juhatus keelduda vaid ühel järgmistest asjaoludest:
* liikmeks astuja ei vasta käesolevast põhikirjast liikmele tulenevatele nõuetele
* liikmeks astuja on varem Liidust välja arvatud põhikirjaliste kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu
5. avalduse ja kaebuse esitamine üldkoosolekule toimub juhatuse esimehe kaudu ühe kuu jooksul arvates päevast, mil liikmeks astuja sai või oleks pidanud saama sellekohasest otsusest teada. Kaebus vaadatakse läbi ja lahendatakse selle laekumisele järgneval üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha peab liikmeks astujale teatama eelnevalt kirjalikult. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

§ 5 LIIKMELISUSE MITTEÜLEANTAVUS

1. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb vastavalt surma kuupäevast või registrist kustutamise kuupäevast
2. liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad
3. juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

§ 6 LIIKME VÄLJAASTUMINE

1. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda
2. liige võib Liidust välja astuda pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis on 6 kuud
3. käesoleva paragrahvi lõikes ( 2 ) sätestatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

§ 7 LIIKME VÄLJAARVAMINE

1. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega juhul kui:
* juriidilise isiku reorganiseerimisel tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või ei vasta tema tegevus käesoleva põhikirja nõuetele, reorganiseerimise päevast arvates
* põhikirjasätete täitmata jätmise või Liidu olulisel määral kahjustamise tõttu
2. liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsusest koos põhjendusega teatada kirjalikult 10 päeva jooksul
3. kui liige ei nõustu juhatuse otsusega tema liikmest väljaarvamise kohta, võib liige nimetatud juhatuse otsuse vaidlustada, esitades avalduse üldkoosolekule. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

§ 8 LIIKMELISUSE LÕPPEMISE TAGAJÄRJED

1. Avalduse andmisest kuni liikmelisuse lõppemiseni peab liige kuue kuu vältel tasuma liikmemaksu
2. isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust Liidu varale.

JUHTIMINE

§ 9 ÜLDKOOSOLEK

1. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Liidu liikmed
2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimisega seotud küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse.

§ 10 ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS

1. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
* Liidu põhikirja muutmine
* Liidu eesmärgi muutmine
* Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni arvkoosseisu määramine
* Liidu juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine
* Liidu juhatuse aruande ärakuulamine, majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni arvamuse kinnitamine
* Liidu juhatuse ja revidendi tagasikutsumine
* juhatuse ja üldkoosoleku poolt valitud muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine
* juhatuse liikmete varalise vastutuse küsimuse otsustamine
* Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine
* likvideerijate arvu ja koosseisu määramine
* Liidu lõpetamisel allesjäänud vara jagamise õigustatud isikute määram

§ 11 ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE

1. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus
2. juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad
3. juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest
4. kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega
5. juhatus saadab Liidu liikmetele kirjalikud üldkoosoleku teated vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, teade peab sisaldama üldkoosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda.

§ 12 ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE

1. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest ja tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid
2. kui üldkoosolek ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, otsustab juhatus uue, sama päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumise aja. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget
3. kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed
4. üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Liidu kõik liikmed
5. üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige
6. üldkoosoleku avab juhatuse esimees või tema äraolekul aseesimees, misjärel valitakse üldkoosoleku juhataja ja protokollija
7. üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollist peab selguma, millise häältearvuga on otsused vastu võetud ja milliseid eriarvamusi esitati. Protokollile lisatakse esindajate volikirjad. Protokolle säilitab juhatus, võimaldades Liidu liikmetel nendega tutvuda.

§ 13 ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest
( 1´ ) isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku
2. üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Hääletamise korraldab juhatus, saates liikmetele kirjaliku otsuseprojekti ja andes tähtaja vastamiseks. Ettenähtud tähtajaks kirjalikult vastamata jätmine loetakse mittenõusolekuks.
3. igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist
4. Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek
5. Liidu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

§ 14 PÕHIKIRJA MUUTMINE

1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest
( 1´ ) põhikirjas ettenähtud Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult
2. põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

§ 15 ÜLDKOOSOLEKU OTSUSE KEHTETUKS TUNNISTAMINE

1. Kohus võib Liidu liikme, juhatuse liikme või revisjonikomisjoni nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 16 JUHATUS

1. Liidu alaliselt tegutsevaks juhtimisorganiks on juhatus. Juhatuse liikmete arv on 10 (kümme ).
2. juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik
3. vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud , kelle elukoht on Eestis.

§ 17 JUHATUSE ESINDUSÕIGUS

1. Kõikides õigustoimingutes on õigus esindada Liitu juhatuse esimehel või kolmel juhatuse liikmel üheaegselt.

§ 18 JUHATUSE MÄÄRAMINE JA PÄDEVUS

1. üldkoosolek määrab Liidu liikmete esindajate hulgast juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Juhatuses esindatuse määramise aluseks on liikmesettevõtete ja ( või ) nende tütar- või sidusettevõtete eelmisel aastal toodetud ja ( või ) kokkuostetud toorpiima koguse maht mahu alanemise järjekorras
2. juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui juhatuse liikme on tagasi kutsunud Liidu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek tagasikutsumise otsuse tagasikutsutud juhatuse liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada
3. juhatuse liige peab oma kohustusi täitma isiklikult
4. juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande
5. juhatuse liikmete ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamise suuruse otsustab üldkoosolek Liidu aastaeelarve kinnitamisel
6. juhatus:
* esitab üldkoosolekule kinnitamiseks Liidu aastaaruande, bilansi ja jooksva aasta eelarve
* täidab üldkoosoleku otsuseid
* peab Liidu liikmete registrit
* otsustab kinnisvarade võõrandamise ja soetamise
* võtab ametisse ja vabastab ametist Liidu direktori
* kehtestab tema töötasu
* valib juhatuse esimehe ja aseesimehe juhatuse liikmete endi hulgast
* teeb otsuse revisjonikomisjoni poolt koostatud Liidu liikmete aastamaksu kontrollimise akti kohta.

§ 19 JUHATUSE OTSUS

1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest
2. juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete 2/3 poolthäälteenamus
3. juhatus võib otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed. Juhatuse esimees saadab igale juhatuse liikmele otsuse projekti, andes vastamiseks tähtaja. Antud tähtajaks kirjalikult vastamata jätmine loetakse mittenõusolekuks
4. juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt
5. juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 20 MUUD ORGANID

1. Liidu muud organid on direktor ja revisjonikomisjon
2. direktor on aruandekohustuslik juhatuse ees, osaleb juhatuse koosolekutel, täidab juhatuse otsuseid ja esitab aruandeid
3. Liidu igapäevast tegevust korraldab direktor. Tema pädevusse kuulub:
* Liidu nimel tehingute tegemine
* Liidu töötajate tööle võtmine ja vabastamine
* Liidu vara ja rahaliste vahendite kasutamine kinnitatud eelarve piirides
* Liidu poolt osutatavatele teenustele hinna kehtestamine
* Liidu liikmetele viimaste nõudmisel informatsiooni jagamine Liidu tegevuse kohta tingimusel, et see ei kahjustaks Liidu huve
* Liidu revisjonikomisjonile, audiitorile, samuti seaduses märgitud riigiorganitele nende poolt nõutud Liidu tööd puudutavate dokumentide ärakirjade ja õiendite, seaduses sätestatud juhtudel ka originaaldokumentide väljastamine
* Liidu operatiivsest juhtimisest tulenevate ülesannete täitmine
4. revisjonikomisjon viib läbi Liidu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks
5. revisjonikomisjoni volituste tähtaeg on kolm aastat. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla Liidu juhatuse liige, direktor ega raamatupidaja, samuti nende laps, abikaasa, õde, vend või vanem
6. revisjonikomisjon võtab oma otsused vastu koosolekul. Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.Revisjonikomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud revisjonikomisjoni liikmetest

7. revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida Liidu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ning muud abi oma ülesannete täitmiseks, samuti võtta osa juhatuse koosolekust ilma hääleõiguseta
8. revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus kontrollida aastamaksu arvestamise ja tasumise õigsust aastas vähemalt kolmes liikmesorganisatsioonis. Revisjonikomisjon esitab liikmete aastamaksu kontrollimise tulemused juhatusele.

§ 21 JUHATUSE JA REVISJONIKOMISJONI LIIKMETE NING DIREKTORI VASTUTUS

1. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed ning direktor vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt
2. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed ning direktor, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Liidu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Liiduga
3. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme ja direktori vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

§ 22 RAAMATUPIDAMINE

1. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele.

§ 23 MAJANDUSAASTA ARUANNE

1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras
2. juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruannetele lisatakse audiitori järeldusotsus või revisjonikomisjoni aruanne
3. majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek
4. kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

LÕPETAMINE

§ 24 LÕPETAMISE ALUSED

1. Liidu tegevus lõpetatakse:
1. üldkoosoleku otsusega
2. pankrotimenetluse alustamisel Liidu vastu
3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse
4. Üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses ja põhikirjas ettenähtud organite liikmed
5. muul seaduses või põhikirjas ettenähtud aluse.

§ 25 LÕPETAMINE ÜLDKOOSOLEKU OTSUSEGA

1. Liit lõpetatakse üldkoosoleku otsusel, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

§ 26 PANKROTIAVALDUSE ESITAMINE

1. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 27 ÜHINEMINE

1. Liit ( ühendav mittetulundusühing ) võib ühineda teise piimanduse valdkonnas tegutseva sarnaste eesmärkidega mittetulundusühinguga ( ühendatav mittetulundusühing ) vastavalt mittetulundusühingute seadusele.

Eesti Piimaliidu põhikirja muudatustega terviktekst võeti vastu Eesti Piimaliidu erakorralisel üldkoosolekul 18.09.2001.a. Põltsamaal.
Eesti Piimaliidu põhikirja muudatused võeti vastu 3. märtsil 2005.a. toimunud aastakoosolekul Tallinnas.

Jaanus Murakas
Juhatuse liige ( esimees)